Alates aastast 1985 tähistame Eestis igakevadist muinsuskaitsekuud. Aastatega on muinsuskaitsekuu muutunud oodatud kultuurisündmuseks, mida korraldab kodanikuühendus Eesti Muinsuskaitse Selts. Tänavu toimub muinsuskaitsekuu juba 40. korda. Kuu avame tavakohaselt rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval, 18. aprillil, tänavu Kadriorus Jaan Poska majas.
Muinsuskaitsekuu eesmärk on tuua ajaloo- ja kultuuripärand inimestele lähemale. Kõik on oodatud Eesti eri paigus toimuvatele heakorratalgutele mälestistel ja kultuuriloolistes paikades, praktilistesse töötubadesse, ringkäikudele ja ekskursioonidele, muinsuskaitse seminaridele ja konverentsidele, osa võtma avalikest aruteludest, vaatama näitusi. Erinevaid üritusi viivad läbi oma ala parimad asjatundjad – muinsuskaitsjad ja ajaloolased. Talgujuhid jagavd uusi teadmisi ja põnevaid lugusid korrastatava paiga ajaloost ja tähtsusest. Muinsuskaitsekuu ettevõtmistesse panustavad lisaks Eesti Muinsuskaitse Seltsile mitmed teised kodanikuühendused, seltsid, omavalitsused, kogudused ja muuseumid.
Kutsume Teid neljapäeval, 18. aprillil kell 16 Jaan Poska majja Kadriorus muinsuskaitsekuu pidulikule avamisele!
Muinsuskaitsekuu avamisel tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts vabatahtlikke, kelle töö Eesti kultuuripärandi hoidmisel on teistelegi eeskujuks ja kes on muinsuskaitseliikumist jõu ja nõuga toetanud. EMS teenetemedali 2024 pälvivad kaheksa inimest, tänukirjaga tunnustatakse kuut.
1997. aastal asutas Eesti Muinsuskaitse Selts Karuteene medali, mis antakse inimesele või organisatsioonile, kes Eesti avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti kultuuripärandile, ajaloolistele traditsioonidele või institutsioonidele. Ka tänavu esitati Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele mitmeid ettepanekuid. Karuteene Medali laureaadi 2024 valis Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu.
Muinsuskaitsekuu kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail.
Muinsuskaitsekuu 2024 algus ja lõpuosa on seotud Ida-Virumaaga. 19. aprillil korrastavad Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed, Soome Instituut, Eestis elavad ukrainlased, Kaitseliidu liikmed, Narva Eesti Gümnaasiumi õpilased ja teised vabatahtlikud kahte unustatud ja võsastunud kalmistut Narvas: endist Nõukogude Liidu vangilaagri salastatud kalmistust, kuhu maeti aastatel 1944-1955 ja lähedal asuvat soomlaste kalmistut. Arhiiviuuringutest on teada, et vangilaagri kalmistule on maetud vähemalt kolm Vabadusristi kavaleri ja Kotkaristi kavaler: arstiteadlane, tuntud kirurg Georg Bernhard Järvekülg (VR I/3), Eesti Sõjakooli ülem Verner Ernst Harald Trossi (VR I/3 ja VR II/3), kaugsõidukapten Heino Niitme (VR II/3), tuntud insener ja haridustegelane Herman Voldemar Reier (Kotkaristi V klass), kes aastatel 1919 – 1932 oli Tallinna Tehnikumi direktor. Kultuuritegelastest peeti koonduslaagris kinni Tuudur Vettik, Riho Päts, Artur Alliksaar, Oskar Kuningas ja paljud teised. 2020. aastal tunnistas Kultuuriminister Tõnis Lukas Nõukogude Liidu vangilaagri kalmistu Narvas kultuurimälestiseks terroriohvrite matmispaigana.
Muinsuskaitsekuu lõpetame Narva-Jõesuus, kus koostöös Narva-Jõesuu linnavalitsusega viib Eesti Muinsuskaitse Selts läbi ajaloopäeva pikemast sarjast “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Narva-Jõesuu on sarjas neljateistkümnes väikelinn, mille arhitektuuri ja elukeskkonnaga lähemalt tutvust teeme.
Nende kahe sündmuse vahele jääb vajalikke ja huvitavaid muinsuskaitselisi ettevõtmisi Viljandimaal, Muhumaal, Saaremaal, Tartumaal, Virumaal, Raplamaal, Harjumaal ja Tallinnas.
Olete oodatud osa võtma muinsuskaitsekuust!
Muinsuskaitsekuu kava: https://muinsuskaitse.ee/.../muins.../muinsuskaitsekuu-kava/
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine.
