Mai lõpus alustab neli uut haridusprogrammi, mille eesmärk on toetada eesti keele praktiseerimist ning siduda keeleõpe praktiliste kogemustega kultuuri- ja spordikeskkonnas. Haridusprogrammid toimuvad Tallinnas, Tartus ja Saaremaal.
Kõik programmid viiakse läbi lihtsas eesti keeles ning need kestavad seitse kuud. Programmi kogumaht on 70 akadeemilist tundi, kohtumised toimuvad kaks korda kuus nädalavahetustel. Kokku toimub 14 regulaarset kohtumist ning 2 koostööpäeva kohaliku kogukonnaga. Õpe toimub 16–20-liikmelistes gruppides ning hõlmab arutelusid, iseseisvaid ülesandeid ning rühma- ja individuaaltööd.
Oluline osa programmidest on koostööpäevad, kus õppimine toimub päriselus ja koos kogukonnaga. Need annavad osalejatele võimaluse kasutada eesti keelt vahetus suhtluses, osaleda ühistegevustes ning jagada oma õpitut ja kogemusi.
Kõik haridusprogrammid on ette valmistatud ja viiakse läbi vastavalt Integratsiooni Sihtasutuse juhendile „Lihtsas keeles haridusprogrammid eesti keele õppijatele“, mis toetab vähese eesti keele oskusega inimeste kaasamist ning aitab muuta õpikogemuse arusaadavaks ning praktiliseks.
Programmid on suunatud Eestis elavatele eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanutele , sealhulgas uussisserändajate, tagasipöördujate ja Eesti kodanike, kes soovivad arendada oma eesti keele oskust ja paremini mõista Eesti kultuuri, ajalugu ja ühiskonda.
Haridusprogrammidesse saab registreeruda Integratsiooni Sihtasustuse iseteeninduses https://iseteenindus.integratsioon.ee/login.
Haridusprogrammid
1) Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse (partner Marim OÜ) haridusprogramm „Riburadapidi Põhja-Tallinna radadel“
Programm viib osalejad avastama Põhja-Tallinna mitmekesist linnaruumi ja kogukonda. Keeleõpe on seotud igapäevaste olukordadega – liikumine linnas, suhtlemine poes ja teeninduses, arsti juures, töö- ja vaba aja teemad ning digiteenused.
Õppimine toimub praktiliste tegevuste, ekskursioonide ja kohtumiste kaudu. Osalejatega kohtuvad erinevate valdkondade eksperdid ja loomeinimesed: Liisu Lass, Ilmar Raag, Eia Uus, Urmo Kübar, Flo Kasearu, Kristjan Kaasik, Maarja-Liisa Soe, Toomas Järvet, Maret Allikas, Andres Reimand ja Risto Vähi.
Programmi oluline osa on kogukonnapäevad, kus osalejad saavad oma kogemusi jagada ja keelt reaalses suhtluses kasutada.
2) Tallinna Linnamuuseumi haridusprogramm „Mitmenäoline Tallinn 2.0“
Programm viib osalejad erinevatesse Tallinna muuseumidesse, kus õpitakse keelt läbi linna ajaloo, kultuuri ja inimeste lugude. Kohtumised toimuvad Fotomuuseumis, Tallinna rahvaste muuseumis, Lastemuuseumis Miiamilla, Peeter I majas, Kalamaja muuseumis ning Tallinna linnaelumuuseumis.
Haridusprogrammis käsitletakse mitmekesiseid teemasid alates keskaegsest linnast ja eeslinnade kujunemisest kuni toidukultuuri ja igapäevaeluni. Näiteks tutvutakse Revali kaupmeeste pidustustega, räägitakse Tallinna ajaloolistest eeslinnadest Kalamaja puitasumi näitel, omandatakse teadmisi Eesti traditsioonidest (rahvuspühad, eluolu, linnaruumi areng) ja nende kajastamisest fotodel, arutletakse, miks on Tallinnasse rajatud salapärased maa-alused käigud, tutvutakse Peeter I maja põneva ajalooga ja tolleaegse toidukultuuri, etiketi ja traditsiooniliste roogadega jne. Õpe põhineb aktiivõppel – kasutatakse arutelusid, rollimänge, ekspositsioonide uurimist ja praktilisi ülesandeid.
3) Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli ühine haridusprogramm „Eesti ja Tartu lood: paigad, sündmused ja inimesed läbi aja“
Programmis õpitakse eesti keelt läbi eesti ja Tartu kultuuriloo. Külastatakse muuseume, ajaloolisi paiku ja osaletakse õppekäikudel, kus käsitletakse erinevaid teemasid alates argielust kuni riigi sümboolikani. Näiteks toimub retk Raadi mõisapargis, tutvutakse Kristjan Jaak Peterson elulooga, külastatakse näitust „Talu elu ja talu ilu“ ning „Süüa me teeme“, tutvutakse Tartu Ülikooli aulaga ja Tartu toomkiriku valge saaliga, Eesti riigilipu sünnilooga jne.
Õpe on interaktiivne ja osalejakeskne – kasutatakse rollimänge, arutelusid ja loovülesandeid. Eriline rõhk on õppijate kultuurilise tausta väärtustamisel ning keele kasutamisel päriselulistes olukordades.
4) Kuressaare Kultuurikeskuse (partner MTÜ Osilia) haridusprogramm „Meie Saaremaa: eesti keel ja saare kogukond kõigile“
Programm keskendub keeleõppele läbi Saaremaa elu ja kogukonna. Osalejad tutvuvad kohalike kultuuri- ja liikumisvõimalustega ning õpivad, kuidas kasutada eesti keelt igapäevastes olukordades. Näiteks õpitakse linnaruumiga seotud sõnavara, tutvutakse erinevate kultuurisündmustega, õpitakse toidu, teeninduse teemalist jne sõnavara. Õppetöö on praktiline ja toetav – rõhk on lihtsal keelekasutusel, kordustel ja suhtlemisel. Programmi käigus luuakse sidemeid kohaliku kogukonnaga ning leitakse võimalusi keelepraktika jätkamiseks ka pärast programmi lõppu.
Programmid on kaasrahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ toetusega projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevuse 3.4.4.3 „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“ raames.