September on Eestis rahvuskultuuride kuu, mis kutsub märkama ja tunnustama siin elavaid rahvusvähemusi ja nende kultuuri. Eesti on koduks 194 eri rahvusele - rahvuskultuuride kuu pakub head võimalust avastada nende rahvuste kultuuri, käsitööd ja kokakunsti.
Rahvuskultuuride kuu on täis pikitud rahvusvähemuste kultuuri tutvustavaid sündmusi Tallinnas, Jõhvis, Pärnus, Haapsalus ja mujal. Kava pakub kontsertide ja näituste kõrval ka tervet rida õpitube – küll proovitakse kätt türgi kohvi ja udmurdi rahvustoitude tegemisel, õpitakse lesgiini tantsu või tehakse traditsioonilisi vene kaltsunukke.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul tegutseb Eestis enam kui 300 eri rahvuste kultuuriseltsi ja üle 30 pühapäevakooli, kus hoitakse elus oma emakeelt, kombestikku ja käsitööoskusi. „Oma esivanemate traditsioone kalliks pidavad rahvusseltside inimesed suhtuvad austusega ka Eesti kommetesse ja kultuuri,“ on Käosaar veendunud.
“Eesti rikkus on meie inimesed, meie mitmekülgne kultuuripärand ja traditsioonid. Mida rohkem oskame seda rikkust märgata, hinnata ja hoida, luua omavahelisi kontakte, seda tugevamad ja õnnelikumad me ühiskonnana oleme,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.
„Käimas on Euroopa kultuuripärandiaasta, mis tõstab esile Euroopa rikkalikku kultuuripärandit. Tänavune september on Eestis kuulutatud rahvuskultuuride kuuks,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 projektijuht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht.
Eestis elab 194 eri rahvust. Eesti suuremad rahvusgrupid on lisaks eestlastele venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Siin elab ka arvukalt tatarlasi, juute, leedukaid, poolakaid, sakslasi ja armeenlasi. Võrreldes viimase rahvaloenduse andmetega on suurenenud riigis elavate ukrainlaste, grusiinide, aserbaidžaanlaste, rootslaste, inglaste, ameeriklaste, itaallaste, prantslaste, hollandlaste ja hiinlaste arv.
Kuu üheks oodatuimaks sündmuseks on 22.-23. septembril kell 10-18 Tallinnas Raekoja platsil toimuv Eestimaa Rahvuste Ühenduse korraldatav etnolaat ja kontsert. Etnolaadalt on võimalik osta rahvustoite ja –jooke ning käsitööesemeid. Kontserdil astuvad üles rahvusseltside laulukollektiivid.
Samal nädalavahetusel, 23. septembril, leiab aset suurejooneline XV vähemusrahvuste kultuurifestival „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvi Kontserdimajas, kus osalevad Ida-Virumaa eri rahvuste ühendused. Tänavu on korraldajad sisse toonud rahvustoitude teema ning varasemaid tulijaid ootab kaetud laud eri rahvuste roogadega. Loomepaja 15. sünnipäeva puhul antakse välja postmark. Töötubades saab õppida tatari rahvuslikku tikandit, meisterdada lapinukke ja joonistada keraamikale. Rahvamuusikute eestvõttel leiab aset võimas ühislaulmine. Kirev päev lõpeb suure sünnipäevatordi söömisega.
Enamik üritusi on tasuta. Täpsemat infot sündmuste kohta leiate rahvuskultuuride kuu kavast.
