Kultuuririkkuse aasta muusikasoovitused

🎶🌟 Kultuuririkkuse aasta on suurepärane aeg avastada uut ja mitmekesist muusikat. Kõige enam muusikasoovitusi pakub sotsiaalmeedia, mille algoritmid taastoodavad tuge kuulaja senistele eelistustele. See on ühtpidi turvaline valik, aga teisalt hoiab eemale värskendavad üllatused.

Muusikasoovitusi on jaganud ka prominendid – näiteks Barack Obama on demonstreerinud oma informeeritust uuematest hittidest (President jagab muusikat! USA endine riigipea Barack Obama avaldas oma suvise muusikasoovituse – TV3).

Eesti riigipeadest on oma noorusaegseid muusikaeelistusi tutvustanud Toomas Hendrik Ilves, vt Galerii: President Toomas Hendrik Ilves esitles Sõpruses enda kogumikalbumit | Muusika | ERR. Ühes intervjuus (Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves | Müürileht (muurileht.ee)) on president Ilves maininud, et on proovinud mängida klaverit, saksofoni ja kitarri.

President Alar Karis on aga viiuldajana isegi taskuraha teeninud, mängides ansamblis Rentaablus - Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega | Inimesed | ERR.

Täiendavat lugemist muusikasoovituste kohta:

Hea muusikasoovitus arvestab, kellega koos inimene muusikat kuulab | Tehnika | ERR

1. Mari Kalkun „Stoonia lood“ (2023)

Mari Kalkun on esimene Eesti muusik, kes jõudis oma plaadi väljaandmiseni 1989. aastal Peter Gabrieli poolt asutatud plaadifirmas Real World Records. „Stoonia lood“ on seejuures Mari Kalkuni seitsmes autoriplaat. Samuti pakub talle esinemisvõimalusi mööda maailma liikuv festival WOMAD. Need kaks kaubamärki on mänginud keskset rolli nn maailmamuusika võidukäigus, kus eri päritolu muusikud on saanud globaalse kuulajaskonna sõltumata emakeelest, muusikastiilist, religioonist ja muudest barjääridest. Praegu on Mari Kalkun suisa viie enim esile tõstetud Real World Recordsi artisti seas, vt Artists - Real World Records. See on tähtis tähelepanuavaldus.

Viljandi Pärimusmuusikafestivali lavadelt suurema publiku ette kasvanud muusikutest esindab Mari Kalkun veidi meditatiivsemat laadi koos Mari Jürjensi ja Tuulikki Bartosikiga. Pärimuskultuuri ja moodsat tehnoloogiat oskab Mari Kalkun mänguliselt kokku segada vajadusel sama veenvalt kui rütmikamat muusikat esitavad Curly Strings ja Trad Attack. Ent meelde jääb ta eeskätt oma ehedusega, kandle saatel võro keeles lauldes. Tema meeldejäävad laulud on otsekui helimaastikud luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest.

2. Oleg Pissarenko „Jalutuskäik iseendaga“ (2022) Oleg Pissarenko - live @ Arvo Pärt Centre@ArvoPartCentre / full concert (youtube.com)

Oleg Pissarenko sai tuntuks kui omanäoline jazzkitarrist, kes aktiivse kontserdikorraldajana pani käima jazziskeene Tartus, seejärel aga tegi sama oma sünnilinnas Narvas. Paar aastat tagasi tegi Oleg uue pöörde, võttes oma põhiinstrumendiks kitarri asemel klaveri. Taas tegi ta seda veenvalt, tema juba kümnes plaat „Jalutuskäik iseendaga“ sobitub oma lihtsa ja loomuliku helikeelega suurepäraselt talle ilmselgelt eeskuju pakkuva Arvo Pärdi muusikamaja atmosfääri. Oleg on siiras ja avatud inimene, kellega suheldes saad alati kaasa mõne tabava mõtte.

3. Rein Rannap – CD „Ajasõlmed“ (2023)

Pianist ja helilooja Rein Rannap on eluaegne nooruk, kes ühtmoodi veenvalt on suutnud end kehtestada nii süva- kui levimuusikas. Ta on üks väheseid eesti muusikuid, keda on nimetatud geniaalseks. Tema 70 aasta juubeliks valminud plaat, järjekorras 12. album, demonstreeris ilmekalt tema loominguhoo raugematut jätku. Suurepärane näide on plaadi üks lustlikumaid lugusid „Kosmoseturisti blogi“ (vt "Kosmoseturisti blogi" - Rein Rannap // Eesti laul 2023 Grand Final // Interval act - YouTube). Kui mõelda Rannapi laia muusikalise haarde peale – ühtaegu hea Bachi interpreet, sümfoonilise ja kammermuusika helilooja, ligi 200 poplaulu autor ja leidlik improvisaator –, saab selgeks, kuivõrd mitmekesine on see kultuur, mida Rein Rannap oma kuulajatele pakub.

Eero Raun, Kultuuririkkuse aasta projektijuht