Kui eestlased hakkavad juunis rääkima ilmast, grillimisest ja sellest, kes kuhu jaanipäevaks sõidab, siis on selge: aasta üks oodatumaid pühi on kohe käes.
Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil, kuid kõige tähtsam osa toimub juba eelmisel õhtul, 23. juunil ehk jaanilaupäeval. Linnad jäävad vaiksemaks, paljud sõidavad maale, suvilasse või sõprade juurde ning üle Eesti süüdatakse jaanituled.
Miks jaanipäeva tähistatakse?
Jaanipäev on seotud suvise pööripäevaga – ajaga, mil päevad on kõige pikemad ja ööd kõige lühemad. Eestis ei lähe sel ajal öösel päris pimedakski: käes on aasta üks valgemaid öid.
Pärast pikka ja pimedat talve on see eestlaste jaoks eriline hetk. Loodus on roheline, päevad pikad ja suvi alles ees. Ilm võib küll olla heitlik, kuid õige jaanipiduline sellest end häirida ei lase.
Õhtu süda – jaanituli
Jaanipäeva tuntuim traditsioon on jaanituli. Lõkke ümber kogunetakse, räägitakse juttu, kuulatakse muusikat, süüakse ja ollakse koos pere või sõpradega. Paljudes linnades ja valdades toimuvad avalikud jaanipeod, väiksemaid koosviibimisi peetakse koduaedades ja suvilates.
Vanasti usuti, et jaanituli kaitseb ja toob õnne. Tänapäeval on see ennekõike mõnus põhjus tulla kokku ja nautida valget suveööd. Lõkke tegemisel tuleb kindlasti jälgida ohutust: tuli peab olema majadest ja metsast piisavalt kaugel ning seda ei tohi jätta järelevalveta.
Mida jaanipäeval süüakse?
Jaanipäeva juurde kuulub peaaegu alati grillimine. Lauale jõuavad šašlõkk, vorstid, liha, kala, köögiviljad, kartulisalat, värske kurk ja tomat – igal perel ja sõpruskonnal on oma lemmikud.
Kui sind kutsutakse jaanipäeva tähistama, on viisakas midagi kaasa võtta: näiteks midagi grillile, mõni jook või natuke magusat. Jaanipäev on ühise laua püha – kõik toovad midagi ja lõpuks on toitu enamasti rohkemgi kui vaja.
Sõnajalaõis ja jaaniussid
Jaaniööga on seotud palju vanu uskumusi. Kõige kuulsam neist räägib sõnajalaõiest, mis pärimuse järgi õitseb ainult jaaniööl ning toob leidjale õnne, rikkust või armastust. Tegelikult sõnajalad ei õitse, aga see pole traditsiooni rikkunud. Sõnajalaõie otsimine on pigem mänguline ja romantiline põhjus suveööl loodusesse jalutama minna.
Päriselt võib jaaniööl näha hoopis jaaniussi – väikest helendavat putukat. Kui märkad rohu sees rohekat kuma, oled leidnud midagi üsna maagilist.
Kuidas jaanipäevast osa saada?
Jaanipäeva tähistatakse üle Eesti. Kui sul ei ole kutset kellegi koju või suvilasse, tasub vaadata oma kodukoha avalikke jaanipidusid. Neid toimub linnades, külades ja vabaõhumuuseumides ning sageli on seal muusika, tants, söök ja suur jaanituli.
Jaanipäev ei nõua eraldi ettevalmistust ega kõikide kommete tundmist. Piisab sellest, kui oled valmis veetma õhtu õues, nautima seltskonda ja taluma sääski. Ka soojem riie tasub kaasa võtta, sest jaanipäeva ilm on Eestis alati väike loterii.
Jaanipäeva väike meelespea
Võta kaasa:
- midagi ühisele lauale
- soojem kampsun või jope
- mugavad jalanõud
- sääsetõrje
- hea tuju
Kohtumiseni lõkke ääres!
Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin.