Sel aastal pälvis lõimumispreemiate jagamisel aasta sõnumikandja tiitli Raadio 4 toimetus. Tänavu 30. sünnipäeva tähistanud populaarseim venekeelne raadiokanal on olnud läbi aegade pühendunud mitte-eestlastest kuulajate toetamisele Eesti ühiskonnas. Toimetus on igal sammul soodustanud kogukondade omavahelist suhtlemist, mõistmist ja austamist. Kuulajateni on jõudnud nii Eestis elavate rahvusvähemuste saated kui ka kogukondi ühendavad saatesarjad Eestist. Lõimumispreemia vääriliseks peeti erinevaid vaatenurki lahanud saatesarja „Hüvasti, relvad!“.
Loe rohkem Raadio 4 toimetuse kohta alljärgnevast intervjuust.
Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?
Raadio 4 sai tänavu 30-aastaseks. Kõik need aastad olemegi tegelenud lõimumist edendava tegevusega. Oluline on see, et ka teised rahvused, kes elavad Eestis, saavad samasugust informatsiooni kui eestikeelne kuulaja. Meie jaoks on oluline, et meie kuulaja saaks kaasa rääkida, osaleda aruteludes, et ta saaks osa Eesti elust, kultuurist ja ajaloost.
Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud / panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?
Loetelu meie tegevustest: eesti keele tunnid („Naljaga pooleks“, „Rääkimine on kuld“, „Keelekõdi“ jne), oleme õppevahenditena venekeelsetele koolidele välja andnud meie saadete põhjal valminud raamatuid, CD-plaate ja DVD-sid, näiteks „Eesti Rahvakalender“ (Jüri Kuuskemaa saadete põhjal), „Vana Tooma Lood“ (autor Jüri Nikiforov), ajaloosari „Hüvasti, 20. sajand!“ (autor Hardo Aasmäe). Kõik need 30 aastat oleme teinud saateid ka Eestis elavatele vähemusgruppidele (ukrainlased, valgevenelased, juudid, grusiinid, armeenlased, tatarlased jne). Viimase viie aasta jooksul on valminud meil igal aastal saatesarju Eesti ajaloost, kultuurist ja pärandist. Toon esile neist mõned: „Eesti taldrikul“ oli suvesari, milles tutvustasime Eestimaad läbi kulinaaria, „Якоря не бросать!“ saatesari Eesti mereajaloost ja meie kuulsatest laevadest, saatesari Eesti majakatest „Иди на свет“, sari arhitektuuripärlitest „Застывшая музыка“ (Arvo Pärdi Keskus, ERM, Fotografiska, Kommunismiohvrite Memoriaal Maarjamäel, Haapsalu loss, Thule Koda Saaremaal, Narva Kolledž, Põhjala tehas jne), Jelena Skulskaja kirjandussaade „Литературный диксиленд“ Eesti lastekirjandusest. Tänavu oli eetris kolm uut saatesarja „Hüvasti, relvad!“, meie sõjaajalugu läbi 11 sõjamuuseumi Eesti erinevais paigus, „Арт-альбом“ – saatesari Eesti kunstnikega, kus nad läbi oma loomingu räägivad oma nägemusest ja maailmatunnetusest.
Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?
Venekeelses inforuumis, k.a sotsiaalmeedias, leviv info on tihtipeale suunatud desinformeerimisele ja negatiivsete hoiakute loomisele. See mõjutab negatiivselt Eesti ühiskonda, ka meie kaitsevõimet ja lõimumisprotsessi tõhusust.
Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?
Iga tunnustus tõstab saba, annab enesetunde, et teed õiget asja, ja annab uut jõudu edasi minna.
Kes olid need inimesed, kes on teid kas tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?
Kogu Raadio 4 kollektiiv ja loomulikult meie lojaalne raadiokuulaja.
Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?
Oleme kindlasti väga omanäolised ja tagasiside kuulajatega on tõendanud, et ka meie kuulaja on meie pakutavaga väga rahul. Juba suvel on taas plaanis uus võimas kultuuriprojekt, aga see on praegu väljatöötamisel.
Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi see raske hetk, siis kuidas seda indu edasi hoida?
Kui midagi äpardub või ei kuku nii välja nagu oled lootnud, siis kindlasti ei tohi käega lüüa, vaid ikka uuesti proovida.
Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub?
Üks osa sellest ongi see maa, kus me elame, ja selle maa kultuur ja pärand. Teine osa on kõikide Eestis elavate rahvuste kultuuri mitmekesisus ja samas kõigi meie sarnasus – ja koos me saamegi meie elu ühisosa ehk kultuuririkkuse.
