2021. aasta veebruarist maini said 504 eesti keele õppijat Integratsiooni Sihtasutuse algatatud Keelesõbra programmi raames eesti keelt harjutada 448 vabatahtliku mentori abil. Programmi eesmärk on pakkuda eesti keele õppijatele täiendavaid eesti suhtluskeele harjutamise võimalusi ja julgustada neid keelt igapäevaselt kasutama.
„Tänu vestlustele keelesõbraga on keeleõppijad ületanud keelebarjääri ning saanud julgust eesti keele kasutamisel ja eestlastega suhtlemisel. Vaatamata erinevale emakeelele ja kultuuritaustale on keelesõbrad avastanud palju ühist ning õppinud üksteist paremini tundma. Just see ongi meie jaoks kõige väärtuslikum programmi tulemus,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. „Oleme tänulikud kõigile vabatahtlikele mentoritele, kelle entusiasm ja soov panustada lõimumisse tegid programmi võimalikuks. Tunnustame meie keeleõppijaid meelekindluse ja avatuse eest,“ lisas Irene Käosaar.
Vabatahtlikud mentorid aitasid eesti keele õppijatel kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega mõned korrad nädalas e-kanalite kaudu erinevatel elulistel teemadel eesti keeles. Mõned mentorid aitasid keelt praktiseerida mitmel keeleõppijal. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajad ja projekti kaasatud eesti keele metoodikud juhendasid mentoreid, pakkudes lühikoolitusi ja soovitades õppematerjale. Mentorid vahetasid omavahel aktiivselt infot ja kogemusi keeleõppijate abistamisel.
Keelesõbra programmis osales üle 30 erineva emakeelega õppijaid. Enamus keeleõppijatest rääkis emakeelena vene keelt, kuid lisaks tuli programmi singali, usbeki, heebrea, ungari, valgevene, soome, tšuvaši, inglise, hindi, ukraina, türgi, bengali, portugali, saksa, hispaania, marathi, yoruba, araabia, urdu, tamili, pärsia, gudžarati, läti, bulgaaria, gruusia, kreooli, norra, aserbaidžaani, prantsuse, itaalia, armeenia, kurdi, malajalami ja poola emakeelega inimesi.
„Veel aasta tagasi, enne programmiga liitumist, ei julgenud ma eesti keeles rääkida. Oma keelementoriga suheldes tekkis mul palju rohkem võimalusi eesti keele kasutamiseks ja tänu sellele hakkasin rääkima vabamalt ja eesti keelt paremini mõistma. Nüüd tunnen ennast eestikeelses seltskonnas vabalt ega karda suhelda,“ ütles Keelesõbra programmis osalenud Anna Narvast.
„Olen Eestis elanud üle 20 aasta, kuid alles nüüd, tänu Keelesõbra programmile tekkis mul eestlasest päris sõber – minu keelementor. Tänu temale hakkasin ma tundma, et Eesti on minu kodu, et eesti keel on minu keel, et kõik siin elavad inimesed on minu suur pere,“ lisas mentori abil keelt harjutanud Ljubov Tallinnast.
Enamus mentoreid olid Eestist, kuid neile lisaks ühines projektiga eestlasi veel paljudest riikidest üle maailma: näiteks Suurbritanniast, USAst, Prantsusmaalt, Sri Lankalt, Soomest, Saksamaalt, Saudi Araabiast, Islandilt, Serbiast jm.
Keeleõppijad olid valdavalt Eesti elanikud, üksikud eesti keele huvilised asusid Brasiilias, USAs, Saksamaal, Ukrainas ja Venemaal.
Kõik mentorid panustasid projekti vabatahtlikult, keeleõppijad ühinesid algatusega avaliku registreerimise alusel. Vabatahtlikke, kes on valmis Integratsiooni Sihtasutusega koostööd jätkama, kaasatakse ka edaspidi erinevatesse keeleõppe ja lõimumisega seotud projektidesse.
Täna, 18. mail toimub Keelesõbra programmi II hooaja kokkuvõtmine Zoomi keskkonnas. Veebruarist maini kestnud keeleõppijate juhendatud kokkuviimine mentoritega peatub kuni järgmise hooaja alguseni, kuid soovi korral saavad keelesõbrad suhtlust jätkata.
Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aasta 20. märtsil, et pakkuda keeleõppijatele eriolukorra tõttu ära jäänud suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste asemele võimalusi jätkata keele praktiseerimist e-kanalites. Keelesõbra programmi esimeses etapis osales 885 inimest, kelle hulgas oli 410 vabatahtlikku mentorit ja 475 keeleõppijat.
Kokku on eelmise aasta kevadest tänaseni programmist osa võtnud 1837 keelesõpra.
