Meie sihtasutus saab 31. märtsil juba 27-aastaseks ning saabuva sünnipäeva puhul oleme kokku kogunud kõikide meie tegevusvaldkondade mõtted ja plaanid, millega meie sihtasutus oma kliente lõimumisteekonnal aidata saab.
Eesti keele maja tegevustest täna ja homme rääkisid meie keelemaja juhataja Anna Farafonova ja Ida-Virumaa kogukondlike tegevuste projektijuht Jevgeni Timoštšuk nii:
Eesmärk
Eesti keele maja eesmärk on tagada, et iga õppija leiaks endale sobivaima keeleõppeviisi ning tunnetaks end Eesti ühiskonna aktiivse liikmena. Läbi praktilise keeleõppe ja toetava keskkonna aitame luua võimalusi, kus eesti keele oskus saab loomulikuks osaks igapäevaelust.
Nõustamine
Iga õppija keeleõppe ja lõimumise teekond algab nõustamisest. Pakume personaalset lõimumisalast nõustamist, et toetada keeleõpet ja lõimumisprotsessi, anname nõu ja koos õppijaga analüüsime tema vajadusi ja võimalusi. Eesti keele majas on püsielanikel ja tagasipöördujatel võimalus saada tulemuslikku ja mitmekülgset eesti keele õpet tasemetel A1-B1. Oma õppeprotsessis kasutame aktiivõppe meetodeid, mis keskenduvad suhtluskeele arendamisele ja praktilise keelekasutuse võimaldamisele. Lisaks keelekursustele korraldame Tallinnas ja Ida-Virumaal mitmeid keelepraktika üritusi, mis aitavad kaasa kultuuridevahelisele suhtlusele ja õppijate omavaheliste kontaktide loomisele. Meie eesmärk on luua keskkond, kus eesti keele õppimine on loomulik, motiveeriv ja praktiline.
Mitte ainult tõmbekeskustes
Meie tegevused ei piirdu ainult suuremate tõmbekeskustega Narvas ja Tallinnas – tegutseme ka Lüganuse ja Lääne-Harju vallas, kus pakume kohapealseid eesti keele kursusi ja praktiseerimisvõimalusi, mis on kohandatud sihtrühma vajadustele. Meie piirkondlikud koordinaatorid tagavad tegevuste järjepidevuse ja hoiavad kohalikke koostöövõrgustikke, et toetada eesti keele õppimist ka väljaspool suuri linnu. Lisaks laiendame oma teenuseid e-õppe ja e-teenuste kaudu, et võimaldada osalemist ka neil, kes ei saa füüsiliselt kohal viibida. Nii muudame eesti keele õppimise paindlikumaks ja kättesaadavamaks kõikjal Eestis. Meie majas on juba tekkinud õppijatele meeldivad keelpraktikat toetavad vormis, nagu näiteks Mokalaat. Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja eneseväljendusoskust, luues selleks toetava ja inspireeriva keskkonna. Mokalaat pakub võimaluse harjutada avalikku esinemist sõbralikus ja avatud õhkkonnas, valides endale huvipakkuva teema, mille kaudu oma mõtteid jagada.
Eriprojektid
Lisaks viime ellu eriprojekte ja kogukonda kaasavaid algatusi, mis toetavad nii keeleõpet kui ka kultuurilist mitmekesisust. Üheks selliseks on näiteks meie tandemkoor, kus keeleõpe ja muusika põimuvad, luues ainulaadse keelepraktika võimaluse. Samuti arendame keeleõppe eriprojekte, mis pakuvad osalejatele praktilisi ja loovaid viise eesti keele kasutamiseks.
Nüüd ja edaspidi
Alates 2024. aastast pakume Narva elanikele keelepraktikat hubases ja toetavas keskkonnas – Valge Kõrvitsa kohvikus. Iga kohtumine keskendub kindlale teemale – näiteks Vastlapäeval uurime eesti rahvakalendri tavasid ja traditsioone, rääkides ja õppides keelt läbi kultuurilise kogemuse. Tallinnas korraldame meie õpetajate eestvedamisel kohtumisi loome- ja kultuurivaldkonna tegijatega, samuti näitame eesti filme ning arutleme nende üle, pakkudes osalejatele keeleõppe kõrval ka sügavamat kultuurilist mõistmist.
Aastal 2025 loome eesti keele majas rohkelt uuendusi. Šveitsi - Eesti koostööprojekti raames arendame edasi olemasolevat nõustamisteenust, et pakkuda õppijatele veelgi tõhusamat tuge. Lisanduvad kogemusnõustamine ja iseseisva keeleõppe nõustamine, mis aitavad õppijatel säilitada motivatsiooni ning leida just neile sobivaima õppimisviisi. Meie eesmärk on anda õppijatele vajalikud tööriistad, et nad saaksid iseseisvalt, struktureeritult ja oma tempos keelt omandada, olles samal meie spetsialistide poolt toetatud.
Alates käesolevast aastast kuulub eesti keele maja meeskonda meie uus kolleeg, kelle ülesandeks on arendada Ida-Virumaa tegevusi, võttes kandmiseks ESF+ lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste projekti. Ida-Virumaa on piirkond, kus ühiskondlik aktiivsus ja kogukondade ühtekuuluvus vajavad erilist tähelepanu. Siin, kus elab suur osa muukeelsetest inimestest, on oluline pakkuda kõigile võimalusi aktiivseks osalemiseks kogukonnaelus. Ida-Virumaa kogukondade kaasamise ja tugevdamise projekt keskendub uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate kaasamisele, et nad leiaksid endale koha kogukonna südames. Sel aastal algavad olulised sammud kohalike kogukondade kaardistamiseks ja võrgustiku loomiseks. Need tegevused aitavad mõista kohalikke vajadusi, edendavad koostööd ning loovad tugevama aluse tulevasteks koostööprojektideks. 2025. aasta sügisel on plaanis korraldada seminare, teavituskampaaniaid ja õpitubasid, kus jagatakse praktilisi oskusi kogukondade arendamiseks ja tugevdamiseks.
Kuid juba praegu valmistatakse ette põnevaid üritusi, mille keskmes on Euroopa nädal. 9. mail toimub Euroopa päeva puhul koostöös erinevate partneritega keeltekohvik, kus kõik huvilised saavad proovida õppida uusi keeli ja avastada erinevaid kultuure. 10. mail ootab Narva ja Ida-Viru elanikke suur Perepäev, kus tutvustatakse kultuurilist mitmekesisust. Perepäev toob kokku pered, kultuurihuvilised ja kogukonna esindajad, pakkudes harivaid ja meelelahutuslikke tegevusi, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvustunnet.
Tulevikus pakub projekt erinevaid mitmekesiseid üritusi nagu laulu- ja tantsupeod, kohaliku toidu festivalid ja muud kultuuriüritused, mis toovad kokku eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja soodustavad kultuuride vahelisi suhteid.
