Sõnastik pakub abi eelkõige neile, kes vajavad turismisõnavara oma igapäevases töös. Sõnastik käsitleb järgmisi valdkondi: majutusasutused, reisivahendus, reisikorraldus, turismiturundus, transport, side, restoraniteenindus, vaatamisväärsused, spaaturism, maaturism, konverentsiturism, erihuviturism, seiklusturism.
Materjali jaotati tasuta kõikidele vene õpperühmadega kutsekoolidele. Tiraaž 500 eksemplari.
Toimetanud Tiiu Erelt.
Sõnastik on mõeldud eeskätt tervishoiu ja sotisaaltöö spetsialiste ettevalmistavatele kutseõppeasutustele, kus õpivad muukeelsed õppurid. Sõnastik käsitleb valdavalt õenduse valdkonda. Sotsiaaltöö valdkond on esindatud sõnavaraga, mis põimub meditsiinivaldkonnaga.
Materjali jaotati tasuta tasuta kõikidele vene õpperühmadega kutsekoolidele. Tiraaž 500 eksemplari.
Toimetanud Tiiu Erelt.
2003. a. valmis Kesk-Eesti Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli koostöös kogumik (63 lk), kuhu on koondatud kuus näidisainekava eesti keele kui teise keele õpetamiseks vene õppekeelega kutseõppeasutustes. Kogumiku eesmärk on pakkuda venekeelse kutseõppeasutuse eesti keele õpetajale tuge ja võrdlusalust selleks, et koostada erinevate ametialade õppegruppidele eesti keele ainekavu. Kogumik sobib tutvumiseks ka teistele keeleõpetajatele, kellel on tegemist ühe kutseala esindajatest koosneva õppegrupiga (näiteks keelekoolid, täienduskursused jne).
Kolm ainekava on mõeldud põhikooli ja kolm gümnaasiumi baasil õppijatele. Erialadest on esindatud kokk, õmbleja, autoremondilukksepp, elektrik, sekretär, sotsiaaltöötaja ja ärijuht.
Kogumikus esitatud eesti keele ainekavad on konkreetsete koolide ja erialade ainekavad, mis on loodud nende koolide õpetajate praktiliste kogemuste põhjal ning “töötavad” sellistena vaid neis konkreetsetes koolides. Kui seda materjali soovitakse oma ainekava loomisel kasutada, tuleks lugeda läbi kõik kuus ainekava, leidmaks häid ideid struktuuri, sisu, erialakeele ja üldkeeleõppe seostamise ja õppeasutuse eripära arvestamiseks.
Metoodikakäsiraamat „Kuidas õpetada erialakeelt“ on suunatud eesti keele kui teise keele ja võõr keele õpetajatele. Raamat sisaldab metoodilisi juhiseid ja praktilisi ülesandeid koos näidetega. Sellest leiab ülevaate õpistrateegiatest ja -stiilidest, erinevatest õppemeetoditest ja nende rakendamisest, nõuandeid õppematerjalide ja ülesannete koostamiseks. Samuti on selles viiteid nii eesti- kui võõrkeelsetele lisalugemismaterjalidele.
Käsiraamat annab ülevaate kutsekooli vene rühmade õpilastele mõeldud eestikeelse erialaõppe ettevalmistuse, läbiviimise ja arendamise võimalustest. Käsiraamat annab selleks vajalikke taustateadmisi nii õpetajale, koolijuhile kui haridusametnikule. Suur osa käsiraamatust on pühendatud praktiliste meetodite ja võtete tutvustamisele ja ka õppekava planeerimise nõuannetele. Nii iseseisvaks õppeks kui õtajakoolituseks hästi sobiv materjal keskendub enam eriala- kui üldainete õppele, sest just erialase eesti keele oskus mõjutab kõige positiivsemalt lõpetajate edasist konkureerimisvõimet tööturul.
Õppekavaarendajatele ja ainekursuste väljatöötajatele mõeldud käsiraamatu osad näitavad võimalusi kutsestandardi keeleoskusnõuete täpsustamiseks ning annavad soovitusi kakskeelse aineõppe õppekavade planeerimiseks. Koolijuhtidele mõeldud käsiraamatu osad aitavad planeerida samme eestikeelse aineõpetuse suunas ning hinnata seda, millised kakskeelse programmi õpetaja vajadused on nende koolis kaetud.
Raamatut on kõigil lugejagruppidel mugav kasutada, sest hea liigendus, indeks ja peatükkide lõpus paiknevad kokkuvõtlikud soovitused teevad vajaliku info leidmise kergeks.
Eesti Ekspressi Kirjastuse poolt nii eesti kui vene keeles välja antud käsiraamat on retsenseeritud ning kooskõlatatud haridusametnikega. „Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest“ peaks aitama kaasa sellele, et mitte-emakeeles läbiviidavate erialatundide sisu omandatakse vastavalt nõuetele hoolimata lisaväljakutsetest.
Näidistöökavade kogumik pakub tuge ja näidismaterjali kutseõppeasutuste venekeelsetele õpperühmadele eesti erialakeelt õpetavale õpetajale, kel tuleb koostada erinevatele erialadele eesti keele töökavu. Näidistöökavadest saab pidepunkte eesti keele õpetamiseks kümnel erialal. Kogumiku on koostanud ja toimetanud Kristi Saarso (Tallinna Ülikool).
Õppevahend «Diagrammi- ja skeemiloomine» on ette nähtud praktiliste oskuste kujundamiseks inseneri- ja töögraafika valdkonnas. Õpik aitab vene keelt kõnelevatel õpilastel õppida tehnilise eesti keele sõnavara ning omandada vajalikku terminoloogiat. Mitte-eestlased võiksid kasutada õppevahendit
«Diagrammi- ja skeemiloomine» kursuste ettevalmistusel ja täiskasvanute ümberõppe korraldamisel.
Selles õppematerjalis käsitletakse juhtimissüsteemi ja informatsiooni põhimõisteid, signaale ja andureid, loogikalülituste sünteesi, juhtprogrammi struktuuri ning tööstuskontrollerite programmeerimiskeeli. Raamat on ette nähtud kutsekooli erialadele, mis on seotud automaatseadme paigaldamise, hoolduse ning remondiga: mehhatroonik, automaatik, elektrik, side- ning telekommunikatsioonitehnik. Vaadeldakse ainult programmjuhtimise tähtsamaid aspekte, mis on aluseks selliste ainete õppimisel nagu loogika, digitaaltehnika, elektroonika, programmeeritavad kontrollerid ja automatiseeritud süsteemide projekteerimine.
Treimine on üks metallide lõiketöötlemise viise, mida masinaehitustehastes kasutatakse vajalike mõõtmete, kuju ja pinnakvaliteediga detailide saamiseks.
Raamat käsitleb sissejuhatavalt masinaehituse valdkonnas vajalikke treimistöid.
Antakse ülevaade universaaltreipingi ehitusest, laastutekkeprotsessi mõistest, treiteradest, treimise lõikerežiimist, silindrilise välispinna treimisest, tehnoloogilisest protsessist jpm. Treiali elukutse on üks levinumaid metallitöö kutsealasid.
