Tänavusel Arvamusfestivalil arutleti põhjalikult ka meie kultuuririkkuse üle. Debattidel osalenud oma ala tunnustatud asjatundjad jagasid mõtteid nii pagulusest, eestlaseks saamisest kui ka näiteks sellest, milliseid inimesi Eesti täna enam vajada võiks. Toome järgnevalt teieni mõned olulisemad teemad, mis erinevates aruteludes esile tõusid.
Kas omavalitsused kardavad põgenikke?
Arutelus osalesid Agnes Sirg (SA Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse kriisiabi fond (USF) asutaja), Triin Varek (Rakvere linnapea), Triin Taal (Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskus, projektijuht ja jurist) ja Kerttu Mölder-Jevdokimov (Tallinna Südalinna kooli õppealajuhataja). Arutelu juhtisid Olga Sõtnik (ÜRO Pagulasamet) ja Sigrid Solnik (Pagulasabi).
Arutelust jäi kõlama, et pagulaste arvu suurenemisega on tekkimas suurem rahulolematus kohalike elanike seas – tekib kartus, et pagulaste arvelt vähenevad püsielanike toetused ja tõuseb üldine maksukoormus. Seda aitab leevendada parem kommunikatsioon. Omavalitsused peavad ühtlasi kohandama ka põgenikele oma teenuseid, mida seni on pakutud kohalikele. Lapsi aitab paremini sotsialiseeruda näiteks ühine huvitegevus jms.
Milliseid inimesi Eesti vajab?
Arutelus osalesid Marju Lauristin (sotsiaalteadlane, emeriitprofessor), Ott Oja (Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht), Jaak Nigul (Tarmeko juht) ja Liis Valdsalu (Bolt Estonia immigratsiooni ja relokatsiooni juht). Arutelu juhtis Liina Osila (Statistikaameti peadirektori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal).
Arutelust jäi kõlama, et Eesti vajab iga inimest, kes sünnib. Rahvastiku vananemine peaks olema positiivne indikaator, sest inimesed elavad kauem. Ometi aga pannakse see negatiivse kella külge. Statistikast tulevad ettekirjutused, kes on tööealine ja kes mitte. See ei ole looduse poolt määratud. Valmisolek muutusteks on tähtis, et kasutada ära oma Eesti tööjõudu ning tuua vastutustundlikult sisse võõrtööjõudu.
Arutelu saab täismahus vaadata SIIT.
Rahvus vaateaknal ja müügiletil
Arutelus osalesid Mare Mätas (Kihnu kultuuriaktivist), Aimar Ventsel (etnoloog), Elena Kirt (Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindaja), Aivar Ruukel (päranditurismi edendaja, Fenno-Ugria asutuse juhatuse liige), Silver Sild (Sillamäe muuseum). Debatti juhtis Fenno-Ugria asutuse direktor Barbi Pilvre.
Arutelust jäi kõlama, et rahvuslikud eripärad tuleb paratamatult ka kommertsiks pöörata kui soov on väikest kultuuri esile tõsta, muidu ei jääda silma. Oht on küll jääda kinni kujunenud klišeedesse, kuid sellega peab arvestama – alternatiiv on üldse mitte pildil olla. Kommerts ei ole halb, kui seda oskuslikult ja maitsekalt teha. Narva 2025. aasta soome-ugri kultuuripealinna staatus annab suurepärase võimaluse teadvustada, kui erinevad juured on meil esindatud Narvas ja üle Eesti.
Mis teeb eestimaalase eestlaseks?
Arutelus osalesid Aune Valk (identiteediuurija, Tartu Ülikooli õppeprorektor), Sergei Metlev (Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja), Leonardo Ortega (Work in Estonia Eesti Rahvusvahelise Maja juht), Jevgeni Timoštšuk (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Narva filiaali programmi koordinaator). Modereeris Pavel Ivanov (ajakirjanik).
Arutelust jäi kõlama, et eestikeelsus ei tähenda eestimeelsust ja vastupidi. Kui sõda Ukrainas algas, siis eestlane ei teinud vahet etnilisel venelasel ja poliitikal, kõik venekeelne oli halb. Meil on palju stereotüüpe, millest peame tahest tahtmata lähtuma. Aga meid ühendab Eesti ehk kodu, kus elab 216 rahvust – me peame igal sammul üksteisele lähemale liikuma. Igas ühiskonnas pead ära teenima selle, et sind võetakse tõsiselt, sind kuulatakse.
Kas kultuuririkkus on Eestile kasulik?
Teemal debateerisid Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler) ja Marti Aavik (eraettevõtja, OÜ Argumentum juhatuse liige). Debatti juhtis Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure. Jutuks tulid kultuuririkka ühiskonna tugevused ja väljakutsed, samuti rände juhtimine ja ka Eesti ühiskonna lõimevõime.
Kultuuririkkuse mälumängul kontrollisid kultuurihuvilise publiku teadmisi Eesti üks juhtivaid mälumängude korraldajaid Andres Kaarmann ja Raadio 4 ajakirjanik Julia Kornejeva. Kolm parimat said ka väärikalt auhinnatud!
Kõiki pilte leiab SIIT (fotode autor on Aron Urb).
Sotsiaalmeedias saab ülevaadet lugeda ja jagada SELLE LINGI abil.
